Luturmuiža mõis
.jpg)
Luturmuiža mõis (saksa keeles Adsel-Luttershof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Valka piirkonnas Zvārtava vallas Stepi külas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Algselt oli see mõis Koivaliina kiriku omand. Aastal 1625 kinkis Gustav II Adolf selle valduse kammerjunkur Peter Sparrele. Aastal 1682 omandas mõisa Sigrid Horn (Sparre lesk). Mõisate reduktsiooni käigus liideti see valdus Koivaliinaga. Kuna Koivaliina kirikumõisale ei kuulunud talupoegi ja sel puudus reaalne sissetulek, siis allutati osa selle mõisa sissetulekust Rootsi ajal kirikuõpetajale. Tol perioodil oli mõisa saksakeelne nimi Swentschisken-Kleinhof.[1]
Hiljem läks mõis Delwigite valdusse. Aastal 1799 panditi see George Mengdenile. Too müüs aastal 1800 mõisa 17 800 taalri eest Magnus Johann Scotusele, kes selle sisuliselt Zvārtava mõisa kõrvalmõisaks muutis.[2]
Mõisa suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 5/8 adramaad, sellele allus 124 mees- ja 132 naishinge.[3]
Aastal 1627 oli mõisa suurus üks adramaa, reaalselt hariti aga 1 ja 1/4 adramaad maad. Aastal 1641 oli adramaid 4 ja 1/2, aastal 1688 aga 3 ja 7/8 ning aastal 1734 vaid 2 ja 1/2. Aastal 1758 oli mõisa suurus 3 ja 3/4 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 3 ja 1/2 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal 3 ja 11/20 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 1 ja 40/80, lisaks allus mõisale 4 ja 24/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 545
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen's Buchhandlung, 1836, lk 268.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen's Buchhandlung, 1836, lk 266.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus'schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.